Juhtimine on üks suur otsustamine. Idealistlikus maailmas me langetaksime kõik otsused väga ratsionaalselt – koguksime kõik andmed, võrdleksime eri lahendusi, kaaluksime neid ja valiksime siis välja parima skoori saanud lahenduse. Reaalsus on see, et päris nii see ikka ei toimi. Ja lisaks ratsionaalsele komponendile on igas otsuses ka natuke emotsiooni. Toon välja kolm võib-olla kõige levinumat aspekti, mis kipuvad heade otsuste langetamist segama:
- Hinda oma süsteeme tulevikku vaatavalt. Enamuse juhtide suurimateks vaenlasteks on mineviku head ja edukad otsused. See, et ettevõttes on mingi tegevus juurdunud ning tal on pikk edukas ajalugu, ei pruugi öelda midagi selle kohta, kas see tegevus on kõige tõhusam vahend ettevõttel tänaste ja homsete eesmärkide täitmiseks. Meie aju on ehitatud selliselt, et me kipume alateadlikult eelistama turvalisi vanu äraproovitud lahendusi. Ja et südametunnistus piinama ei hakkaks, nimetame selliseid lahendusi “parimaks praktikaks”. Mis enamasti viivadki ok lahenduseni, kuid toovad väga harva kaasa tõeliselt suurepäraseid tulemusi. Nii et kahelge, otsige, leiutage ja katsetage! Ja nagu öeldakse – õppimise kõige raskem osa ei ole mitte uue teadmise hankimine, vaid vana teadmise unustamine.
- Hinda süsteemi headust tema loodava väärtuse (tulud miinus kulud), mitte temasse investeeritud aja ja raha hulga järgi. Ma olen ise olnud olukorras, kus ettevõtte tippjuhtkond õigustas kohmaka ebapraktilise aega raiskava IT-lahenduse kasutamist lihtsalt sellega, et see maksis väga palju raha (miljoneid eurosid). Ja kuna ta oli NII kallis, siis keegi ei tahtnud (julgenud?) tunnistada, et tegu on läbikukkumisega ja peaks kiiremas korras uue lahenduse hankima. Töö tulemuslikkus kannatas aga oluliselt rohkem kui oleks olnud investeering uude süsteemi. Nii et visake ebatõhusad süsteemid julgelt ja avalikult üle parda – tulemused paranevad ning teie töötajate jaoks on selliste otsuste tegemise võime tugevuse, mitte nõrkuse tunnuseks!
- Väldi karjas kaasa jooksmist. See, et teised ettevõtted mingeid juhtimisvõtteid (edukalt) kasutanud on, ei ütle midagi selle kohta, kas nad ka sinu ettevõtet aitaks. Juhtimisõpikud, -ajakirjad, -videod kubisevad parimast praktikast, mis on kellegi suure eduni viinud. Kuid 99,9% neist edulugudest keskenduvad süsteemi nähtavatele elementidele (mida tehakse), jättes täielikult varju hoopis tähtsama elemendi (kuidas mõeldakse). Jällegi – kõhutunne (jah, KÕHUTUNNE), loogiline mõtlemine ja kaine kaalumine on võtmesõnad enda jaoks õigete praktikate välja sõelumisel. Või kasutades ja parafraseerides professor Jeffrey Pfeffer’i legendaarset võrdlust: Soutwest Airlines’i (üks edukamaid lennufirmasid maailmas) juht Herb Kelleher armastas juua suures koguses Wild Turkey viskit. Nii et karjas kaasa jooksmise loogika järgi oleks Estonian Airi õide puhkemiseks tulnud juhtkonnale osta hoopis üks konteiner Wild Turkey viskit?