Soovid kasulikke artikleid saada oma e-postile?

Kas ehitad kirikut või tahud kive ehk natuke eesmärkidest.

Aasta on alanud ning kes veel pole valmis jõudnud, tegelevad usinalt 2017 aasta eesmärkide seadmise ja sõnastamisega. Kirjutan ühe täna hommikul loetud loost inspireerituna natuke eesmärkide seadmisest. Lugu on vana ja pika habemega, kuid toimib senimaani!

LUGU:

Kaks inimest raiusid kive. Ühelt neist küsiti, mida te teete. Ja saadi vastuseks: kas sa siis ei näe, kive raiume! Küsiti sama küsimus tema kolleegilt, et mida te teete. Ja saadi vastuseks: kirikut ehitame! (Peter Drucker kasutas seda näidet selleks, et küsida – kumb neist võiks olla juht? Lihtne vastus, eks!).

Mina vaatan sama asja veel lihtsama nurga alt – milline on hästi püstitatud eesmärk.

1. Eesmärgis sisaldub väga selgelt ja lihtsalt arusaadavalt tegevuse MÕTE? Ehk kas eesmärk on „raiuda kive“ või „ehitada kirikut“?
2. Eesmärgid on läbi räägitud ja kooskõlastatud nendega, keda töö tulemus otseselt mõjutab või kes töö tulemustest huvitatud on (huvigrupid)?
3. on kokku lepitud nii ettepoole vaatavad / prognoosivad mõõdikud (lead measures – aitavad näha, kas eesmärgi täitmine liigub õiges suunas ja õige kiirusega) kui ka tahapoole vaatavad mõõdikud (lag measures – näitavad, kuidas läks). Näiteks: kui eesmärgiks on läbida 2017a Tartu Maraton ajaga 3 tundi, siis tahapoole vaatavate mõõdikute näiteks on eelmise läbitud maratoni aasta ja aeg. Ettepoole vaatava mõõdiku näiteks: mitu kilomeetrit nädalas plaanin enne maratoni suuskadel läbida. Ilmselt mida rohkem on kilomeetreid läbitud, seda parem tuleb tõenäoliselt aeg. Ja õnne on ka ikka vaja – kui lund pole, siis maraton ei toimu.
4. Reaalsete tegevuste fookus on suunatud ettepoole vaatavate mõõdikute mõjutamisele. Näiteks: kui eelmisel aastal sain ajaks 5 tundi ning enne maratoni läbisin suuskadel nädalas 10 kilomeetrit, siis kui eesmärgiks on sel aastal aeg 3 tundi, siis ilmselt 10 kilomeetrist ei piisa. Ja võib-olla ei piisa ka ainult suuremast kilometraažist, peaks lisaks hakkama teisiti toituma, loobuma alkoholist jne jne jne (viimased on kõik ettepoole vaatavad mõõdikud, mis ennustavad läbimise aega).

Lõpetuseks kaks dogmat ka:

Kas eesmärk peab vastama SMART kriteeriumile – EI! Hea, kui vastab. Kuid reaalsus on, et organisatsiooni kui terviku tulemustele kõige suurema mõjuga eesmärke ei saa piisavalt sageli SMART keeles väljendada. Ja eesmärgi SMART vormi vägisi surumine toob pahatihti kaasa eesmärgid stiilis „jaanuaris 2017 tulen igal tööpäeval õigeks ajaks tööle“.

Kas eesmärk peab olema meeskonna poolt otseselt ja 100% mõjutatav – EI! Isegi 10-15 inimesega organisatsioon on piisavalt keeruline, et tõeliselt tähtsad asjad, mida tahaks mõjutada (see on ju eesmärkide seadmise mõte – et majandustulemustele kõige suurema mõjuga asjad saaks tehtud), ei ole täielikult ühe meeskonna kontrolli all. Ehk kiriku ehitamiseks kividest ei piisa, on vaja suurt hulka teisi meistrimehi. Ja mõnikord ka natuke õnne.

Elar Killumets

Elar Killumets

Elar Killumets on tugeva akadeemilise teadustöö taustaga organisatsioonide arengu mentor, muudatuste juhtimise nõustaja ja juhtide koolitaja. Tema igapäevatöö on aidata ettevõtete juhtidel organisatsiooni arendamisega seotud muudatusi ellu viia. Elari poolt käsitlevate juhtimisteemade ring on väga lai ning tema arendus- ja konsultatsiooniprojektides on reeglina fookuses kogu ettevõte korraga, sealjuures keskendudes olulisematele tulemuslikkust mõjutavatele juhtimisprotsessidele. Elar on ekspert nii laiaulatuslike strateegiliste küsimuste (nt organisatsiooni kultuuri muutmine, organisatsiooni kohanemisvõime ja paindlikkuse suurendamine jne) kui ka taktikalisemate väljakutsete (nt silode negatiivsete mõjude elimineerimine, tulemusjuhtimise süsteemi joondamine strateegiliste eesmärkidega jne) lahendamises.

Soovid olla kursis uute artiklitega?

Saadame sulle kvaliteetset infot uute artiklite ja põnevate sündmuste kohta.

    Jälgi meid sotsiaalmeedias: