Sotsialistlik/kommunistlik Saksamaa?!?! Ehk äkki aitab sildistamisest ja hakkaks tervikpildist rääkima

Viimasel ajal on mu sõprade seas kuumenenud diskussioonid teemal "kõik on nüüd kadunud, sest uus valitsus sõidutab meid sotsialismi viljastavasse rüppe - ja me kõik ju mäletame, milline see NSVLis välja nägi". Ja mis iganes otsused tehakse, saavad nad automaatselt külge naeruvääristava / alavääristava sildi stiilis "jälle need sotsialistid" vms.  Ja seda diskussiooni kuulates meenus mulle ühe kultuuri uurimise grand old mani Geert Hofstede loeng Tartu Ülikoolis 5 aastat tagasi.

Nimelt, ta tegi globaalse uuringu, kus palus 1900 MBA tudengil hinnata, milliste kriteeriumite alusel tema tööandja tippjuht päeva lõpus hindab, kas ettevõte on teinud head tööd või mitte. Jah, tegu on nende inimeste OLETUSEGA (narratiiviga oma juhtide kohta), kuid antud kontekstis muudab see fakt uuringu veel väärtuslikumaks, sest oletus kannab endast märksa laiemat pilti ühiskonnas valitsevatest uskumustest. Või täpsemalt öeldes - mis toob (äri)organisatsioonile edu? Mina toon siin välja kahe riigi MBA tudengite vastused: esimesena Eesti juhtimismõtlemist tugevalt mõjutava USA. Ja teisena Saksmaa, mille tööstuse taset imetletakse, kuid kelle mõju Eesti juhtimismõtlemisele on oluliselt tagasihoidlikum. Ja mõlemad on ilma igasuguse kahtluseta edukad riigid mis iganes kriteeriumitest lähtuda.

Mis olid tulemused (tähtsuse järjekorras)?

USA tippjuhtide eesmärkide TOP5
  • Äri kasv
  • Eetikanormide järgimine
  • Juhi isiklik rikkus
  • Kasum käesoleval aastal
  • Võim
Saksamaa tippjuhtide eesmärkide TOP5
  • Vastutus ühiskonna ees
  • Vastutus töötajate ees
  • Luua midagi uut
  • Kasum 10a pärast
  • Eetikanormide järgimine
Kui sildistada, siis Saksamaa tippjuhid on ju puha sotsialismipisikust puretud! Aga tõsiseks minnes, siis N1 ja N2 eesmärgid (tajutuna ettevõtte keskastmejuhtide poolt) on vastutus ühiskonna ja töötajate eest. Ja kui sinna juurde panna veel keskendumine 10a kasumile, siis on selge, et Saksamaa juhid mängivad pigem pikaajalist mängu ning ettevõtte edu nähakse seotuna nii kogu ühiskonna kui ka oma töötajate eduga. Ehk üks ei saa võita, kui teine kaotab. Samas USA mõtlemise võrrand keskendub kahele elemendile: ettevõtte kasv ja tippjuhi isiklik kasu (isiklik kasu selgitab ka lühiajalise kasumi olulisust - boonused on traditsiooniliselt seotud aasta tulemustega).
Kõrvalepõikena - USA on hea näide, kuidas riigi tehtavad seadused ja poliitika hakkavad (täiesti juhuslikult) mõjutama ettevõtluskeskkonda ja juhtimiskliimat. Nimelt, 20. sajandi keskel kehtis seal seadus (või pigem auk seaduses), mis maksustas tööga teenitud palka ühte moodi (kõrgelt) ja tööga teenitud aktsiad teist moodi (praktiliselt 0-määraga). Ja kuidagi läks nii, et hakatigi tippjuhtidele (ehk inimesed, kes pole ettevõtjad, vaid kes on palgatud ettevõtet juhtima, elukutselised juhid) palka aktsiates maksma. Peagi leidus ka teadlasi, kes arendasid teooria (agency theory), mis selgitas, kui motiveeriv ja kasulik see on (st. juhi tasude sidumine aktsia hinnaga). Ja oligi loodud alus XXI sajandi esimesel kümnendil toimunud sündmustele…

Aga mis olid kõige vähemtähtsad eesmärgid?

USA tippjuhtide kõige vähem oluliste eesmärkide TOP5
  • Kasum 10a pärast
  • Vastutus töötajate ees
  • Perekonna huvid
  • Luua midagi uut
  • Organisatsiooni kestvus
Saksa tippjuhtide kõige vähem oluliste eesmärkide TOP5
  • Võim
  • Juhi isiklik rikkus
  • Patriotism, rahvuslik uhkus
  • Äri kasv
  • Kasum käesoleval aastal
Mis on nende kõige vähemtähtsate eesmärkide juures kõige tähtsam - see näitab, kui erinevalt kahe väga eduka riigi inimesed mõtlevad. Saksamaa TOP5 on USA kõige vähemtähtsamate eesmärkide TOP5 ja vastupidi. Ja ometi on nad mõlemad tipus. Nüüd küsimus on, kumb neist on tipus ka 30a pärast? Ja kas meie peaksime õppima rohkem USAlt või Saksamaal. Või veel parem - hoopis mõlemalt korraga ja võtma üle nii USA põhimõtted KUI KA Saksamaa omad?
Loo alguse juurde tagasi tulles. Valikud stiilis "saad valida ühe, aga mitte teist" meeldivad meie ajule (ta on laisk ja lõikab mõnuga nurki kui mõtlemiseks läheb), sest see muudab asjad vähemalt poole lihtsamaks - "sotsialism = hea ja kapitalism = halb" jätab lauale ainult 50% lahendustest, sest teine 50% tembeldatakse automaatselt mittesobivaks. Kas pole mugav! Paradoks on aga selles, et tõeliselt suurepärased lahendused sünnivad siis, kui me sunnime ennast mõtlema stiilis "ma võtan A kui ka B korraga." Strateegilise juhtimise maailm kasutab selle mõtte illustreerimiseks autotööstuse näidet, kus üks raskustes olnud Jaapani autotootja seadis oma allhankijatele ja oma inseneride ühise väljakutse: langetada komponentide hinda 30% JA tõsta allhankijate kasumlikkust. Ülesanne lahendati vähem kui kahe aastaga. Väga lihtne olnuks saata insenerid hinda alla kauplema (= allhankijad langetage oma kasumlikkust), sest see tootja oli selgelt jõupositsioonil. Ma usun, et te olete kõik nõus, et palju elutervem, jätkusuutlikum, kasulikum jne jne oli aga saavutada kaks eesmärki korraga - ettevõte võitis ja allhankijad võitsid.
Samast dilemmast rääkis ka kuu aega tagasi Eesti väisanud Fons Trompenaars (viimased 15 aastat juhtimismõtlejate TOP20 hulka kuuluv mees), kes on oma ~40a karjääri jooksul tegelenud süviti organisatsiooni kultuuri uurimise ja kultuuri muutmise konsulteerimisega rahvusvahelistes korporatsioonides. Ja ka tema tähelepanek oli, et me oleme harjunud mõtlema võtmes "sa pead valima A ja B vahel, kahte korraga ei saa". Ja see piirab oluliselt meie valikuid ning tegelikult takistab meid saavutamast suurepäraseid tulemusi.

Loeng tervikpikkuses on vaadatav siin:


Minu toodud tabeleid kommenteerib Hofstede alates video 8. minutist (täpsemalt 08:39)


Kontakt

Jätke teade ja võtame ühendust ning leiame parima lahenduse Teie vajadustele.

Nimi (nõutav)

Email (nõutav)

Sõnum

Soovin liituda ka uudiskirjaga

Tulemusjuhtimine OÜ

Telliskivi 60A
10412 Tallinn

telefon: +372-56 985 840
email: elar@killumets.ee