Kui mõtleme oma ettevõtte konkurentide peale, tulevad esmalt meelde teised samas sektoris tegutsevad ettevõtted, kes sihivad sama kliendibaasi. Aga oled sa kindel, et just need ettevõtted on suurimad takistused käibe ja kasumlikkuse kasvatamisel? Tegelikult võib su kõige suurem väljakutse peituda sinu enda organisatsiooni sees.
Hiljuti vaatasin oma ärile taaskord laiemalt otsa ning jälle kõlas küsimus – „kes on sinu suurim konkurent?“. Ja esimene mõte, mis mulle pähe tuli, oli ka minu enda jaoks mõneti ootamatu. Kuid olles selle välja öelnud ja natuke selgitanud, täiesti loogiline.
Ootamatud konkurendid
Need on sügavalt juurdunud uskumused, mis mõjutavad otsuseid, tegevusi ja lõppkokkuvõttes ettevõtte tulemusi. Näiteks:
- Muutused on rasked ja valulikud, nad ei meeldi inimestele.
- Vastutöötamine muutustele on paratamatu, tuleb juhina ära kannatada.
- See on paratamatu, et kiire kasvu perioodil inimesed väsivad ära või põlevad läbi.
- Suures ettevõttes ongi kõik aeglane ja bürokraatlik.
- Meie tööstusharus ongi ületöötamine (läbipõlemine, sisemised pinged jne) paratamatud.
- Kiire kasvu faasis tuleb 100% tööle pühenduda, pere/hobid sinna ei sobi.
- Hea meeskonnatöö jaoks on hädavajalik on iseenda tahtmiste ohverdamine meeskonna heaks.
- Kiire kasvu periood on ajutine (ning selle jooksul tekkivad probleemid on ajutised) – kui hambad ristis ära kannatame, siis pärast läheb üle.
- Kiire kasvu ajal pole inimeste ja organisatsiooni arendamine vajalik VÕI majanduslikult raskel ajal pole inimeste ja organisatsiooni arendamine vajalik.
- Meie tööstusharus on töötajate suur liikumine paratamatu.
Ma võiksin seda nimekirja lõputult jätkata. Ühelgi neil pole reaalsusega midagi pistmist.
Kas need on ikka päris konkurendid?
Kui ma olen endale mõtte maha müünud, et see, mis mul on, on paratamatu (normaalne, tavaline, ootuspärane jne), siis ma saangi kõik need normaalsed / paratamatud / ootuspärased kõrvalsaadused. Ning mul oligi õigus, muutus ongi rakse (ja muud eeltoodud dogmad). Ainult et siin on üks „aga“ – ma ise lõin endale sellise reaalsuse!
Sest kui mõelda teisiti: mulle ei meeldi, et mingid asjad on liiga rasked ja ma lähen otsima viisi, kuidas lihtsamini saaks, siis MA LEIAN SELLE viisi, kuidas sujuvamalt saaks. 999-l juhul 1000st.
Aga kui ma olen õppinud kannatama, siis ma ei lähe kunagi otsima. Ja paraku, välja kannatamine on minu hinnangul rohkem levinud kui otsimine.
Näide elust enesest: voolavus 250%-lt 15% peale
Ma toon lõpetuseks ühe minijuhtumi ka. Eesliinitöötajate liikuvus oli ~250% aastas. Ja tegevjuht ütles, et see on paratamatu, platvormitöö eripära (töötad endale sobivad ajal nii palju või vähe kui soovid; siduvat lepingut pole).
Lisas veel, et teistel sarnastel ettevõtetel on ka selline olukord ja siin pole midagi teha. Palgatase ja muud objektiivsed probleemid määravad selle ära. Töö on nõudlik, palk on keskmine ja tänapäeva noored väga tööst ja ettevõttest ei hooli.
Aga kuna tal oli äriliselt hädavajalik see % allapoole saada (tema ärimudel ei kannatanud nii suurt liikuvust välja), siis tahtis ikka midagi teha. Ma panin ette, et võtame kõik kokku ja siis mul on varrukas paar asja, mida teha. Juhi vastus oli, et niikuinii keegi kohale ei tule. Sest nad ei hooli ettevõttest ega tema käekäigust ning ei viitsi kaasa mõelda.
Ma siis „murdsin“ seda juhti natuke ja peale lühikest vingerdamist sai kõik tehtud nii, et inimesed tulid kohale. Suisa 93% maksimumist (ning osad, kes ei saanud tulla, tahtsid osaleda telefoni teel – minu jaoks peavalu, aga kui soov on, siis võtan vastu).
Mis oli tulemus – KÕIK juhi eeldused osutusid valedeks.
Töötajad hoolisid tahtsid ja olid valmis. Ning juba 1 nädala pärast oli selge, et keegi sellest seltskonnast ära ei lähe, mõned lahkumisavaldused võeti tagasi ning mõned juba lahkunud tahtsid tagasi tööle tulla.
Viimastel aastatel on töötajate vabatahtlik liikumine olnud stabiilselt 15% juures.
See juht ei aktsepteeri enam ühtegi „objektiivset“ raskust. Ja asjad kulgevad seal ettevõttes hoopis teisiti. Mitte täiesti probleemivabalt, kuid oluliselt sujuvamalt. Ja mõnikord meenutame ja naerame koos, kuidas ta üritas lahenduste eest ära joosta.
Millised on Sinu suurimad konkurendid?