Ettevõtted on jagatud osakondadeks ja meeskondadeks lihtsal praktilisel põhjusel – lõpptulemuse saavutamiseks on vaja teatud tööülesanded ära täita (valmistada toode, müüa see maha, hoida raamatupidamine korras, tagada klienditeenindus jne). Ja parima tulemuse saab, kui igat vajalikku operatsiooni täidavad just selle ala spetsialistid (spetsialisti vasteks on siin generalist, kes teeb kõike ise, alates sisseostust ja tootmisest ning lõpetades müügi ja järelteenindusega). Mida keerulisem (= suurema lisandväärtusega) on pakutav toode / teenus, seda suuremad on nõudmised igale toote / teenuse loomises osalevale spetsialistide meeskonnale.
Lihtsustatult:
* Insener on õppinud inseneriks, teinud seda suure tõenäosusega TTÜs ning ka tema täiendkoolitused on seotud sama valdkonnaga.
* raamatupidaja on õppinud raamatupidamist ja täiendab end enamasti raamatupidamise valdkonnas.
* müügiesindaja on õppinud (mida õpivad ülikoolis inimesed, kes töötavad müügiesindajatena?) ja müügiesindajate täiendkoolitused on enamasti müügile suunatud. Vahemärkusena: huvitav, et ükski kõrgkool otseselt müügiesindajaid ette ei valmista – see töö kummalisel kombel jäetud täielikult turu reguleerida. Samas on tegu iga ettevõtte jaoks üliolulise rolliga, mis mõjutab lõpptulemust väga otseselt. Ülikoolid, mis värk on – müük on liiga „räpane“ teema, et seda ainekavasse võtta?
Loetelu võib ilmselt pikalt jätkata, sest enamusel erialadel on seal eduka töötamise eelduseks korralik erialane alusharidus, töökogemus vastaval alal ning pidev oskuste arendamisele suunatud täiendkoolitamine. Kõik see suurendab organisatsiooni kui terviku võimet veel paremaid tooteid / teenuseis pakkuda. Ning samal ajal muudab ka raskemaks ettevõttesisese koostöö heal tasemel hoidmise – mida paremini erinevad osakonnad oma (spetsialisti)rolli täitmises on, seda suurem on surve erinevate MEIE-de tekkimiseks ettevõtte sees. Ning nagu ma juba sarja alguses kirjutasin – kes meist ikka tahaks lollidega koos töötada?
Loo moraal.
Insenerid peaksid mingi regulaarsusega käima ka müügikohtumistel. Müügiesindajatele tuleb ainult kasuks, kui nad ka oma ettevõtte köögipoolt tunnevad (kuidas täpselt toodetakse / teenindatakse). Raamatupidajad ei peaks piirduma pelgalt konteerimisega (või kui piirduvad, võiks ju kogu teenuse väljast sisse osta?), vaid peaksid teadma ka teiste osakondade tööd. Jne. Spetsialiseerumine on hea. Ja selleks, et eri osakondades sisalduv oma valdkonna põhjalik teadmine maksimaalselt ettevõtte kui terviku heaks tööle panna, käige vahepeal ka teiste osakondade koolitustel ning tehke nende teiste osakondadega koos nende tööd. Sest siis ja ainult siis tekib asjadest õige pilt, mis enamasti näitab, et tegelikult on ettevõttes koos ikka väga nutikas seltskond! Ning selle teise osakonna esmapilgul jaburad ettepanekud ja soovid ei tundugi enam nii jaburad.
